SÜNDMUSTE KAVA
  tagasi AVALEHELE
  SA Võru Kannel
  Töötajad
  Teenused
  Piletiinfo, SAALIPLAANID
  Kino Kannel
  "Võru Kandle teatriauhind"
  Võru Linnagalerii
  Harrastustegevus
  Külastaja meelespea
  Facebooki leht ja koostööpartnerid
  Sündmuste arhiiv
  Tagasivaateid
   
   
    SA Võru Kannel
Liiva 13, 65609 Vőru
Info: (+372) 78 68676, (+372) 78 68671
Faks: (+372) 78 68672
E-post: info@vorukannel.ee
 
Täna Kandles | Hooaja tippsündmused | Ürituste arhiiv

Kõik üritused
Ürituse nimi: Näituste avamised: TATJANA KUTSJUBA digigraafika “Elu keerises”, ANDRUS KASEMAA "Elutants e. värvirikkaid tervitusi Lõuna-Eestist halli Kultuuripealinna" ja INARI KROHN’i graafika “Tähelepanek ja tõlgendus".
Kuupäev: 10.01.2011
Kell: 18:00
Koht:
Ürituse kirjeldus:

Esmaspäeval 10. jaanuaril kell 18 avatakse Võru Linnagaleriis Tatjana Kutsjuba digigraafika näitus “Elu keerises”.

 

Tatjana Kutsjuba on põline võrumaalane, hariduselt filoloog.
Esimesed katsed väljendada oma mõtteid kujundlikus vormis jäävad 90-ndate aastate algusesse. 1993.a. toimus tema esimene näitus Võru Koduloomuuseumis. Viimasel ajal on Kutsjuba iseõppijana jõudnud digigraafika paeluvasse maailma, mille kaudu on leidnud sobiva väljundi oma mõtete, suhtumiste ja emotsioonide teostamiseks. Ta armastab välja töötada piltide sarju. See annab kunstnikule võimaluse lahata sama teemat värvi ja vormi kaudu uuest vaatenurgast. Kutsjuba tööd on mõtisklused, dialoogid iseendaga.
 
Kutsjuba räägib oma näitusest ja töödest järgmist: „Oma töödes toetun sümbolitele. Lemmiksümboliteks on:
Taevaredel- inimese elutee ja eluaja sümbol. Ronimine redelit mööda on ohtlik ja riskidega seotud. Redel on kitsas ja sa oled seal üksi. Abi pole kusagilt loota – tee on sinu valik. Aga kui oled sihikindel, jõuad eesmärgini.
 
Ajakell – mõtted ajast, elust, surmast ja sellest, kuhu me võime jõuda peale lahkumist maisest ilmast. Mõtted meie elupäevadest, elu etappidest ja igaviku sfääridest, mis tunduvad olevat nii kaugel ja samas nii uskumatult lähedal.
 
Aken- “inimene, kes vaatab ülesse”, sõna “antropoloogia” tõlge, toob minu töödesse akna kujutise, mis võimaldab meil sügavamalt süveneda seostesse oleviku ja igaviku vahel. Pilgud taevasse, tihti ka läbi akna, suunavad meid piiritu piiritusse ja igaviku olevikku. Ainult inimesele on antud privileeg vaadata, mõelda, unistada, uskuda.
 
Südamelähedaseks teemaks on kodulinn Võru oma vanade majade, õuesoppide ja tagahoovidega. Paljudki majad on jäänud piltidele vahetult enne lammutamist või põhjalikku renoveerimist. Oma piltides tahan näidata, et iga hoonet nagu iga inimestki ümbritseb oma väli. Mida vanem on maja seda rohkem on ta kogunud endasse mälestusi, saladusi , täitumata igatsusi, mis jõuavad meieni ja mõjutavad meid. Selles peitubki nostalgiline igatsus külastada neid paiku ja tunda sügavat rahulolu sellest, et need kohad seovad meid olnuga ja annavad jõudu edasi elamiseks.“
 
Kutsjuba on esinenud näitustel Võrus, mitmel pool Eestis ning Moldovas ja Brasiilias. Tööd on jõudnud ka Rootsi, Taani, Norra, Ühendriikide, Venemaa ja Brasiilia kogujate kollektsioonidesse.
„Mulle väga meeldib J. P. Sartre poolt välja öeldud mõte, et iga kunstiteos on nagu rebenenud lehekülg kellegi elust… Sama võin ütelda ka oma piltide kohta. Loodan, et leian endale mõttekaaslasi ka selle näituse külastajate hulgast,“ ütleb Kutsjuba.
 
***
 
Esmaspäeval 10. jaanuaril kell 18 avatakse Võru Linnagaleriis Andrus Kasemaa juubelinäitus „Elutants e. värvirikkaid tervitusi Lõuna-Eestist halli Kultuuripealinna".
 
Andrus Kasemaa on kahtlemata omaette fenomen - tihti ebamugav ja vastuoluline - tihti õigustatult. Raivo Kelomees on tema kohta tabavalt kirjutanud: "Kasemaa on kunstnik, kelle üle iga rahvus oleks uhke, kuid keegi ei soovi temaga kõrvuti elada."*

Oluline on olnud Kasemaa roll pedagoogina - 1974.a. Tartu Ülikooli kunstikabineti juhtajaks saanuna andis ta niigi legendaarsele kunstikabinetile uue hingamise forsseerides veelgi ametliku stagneerunud kunstipoliitika vastast tegevust. Selleaegses kunstikabinetis sündis eesti hüperrealism (Miljard Kilk, Ilmar Kruusamäe), toimusid erinevad tegevuskunsti ettevõtmised, mille kaasinitsiaatoriks ja -teoreetikuks oli Raivo Kelomees ning rollitäitjaks tihti tuntud elukunstnik ja kollektsionäär Matti Milius. Lisaks pedagoogilisele tegevusele Eestis (mille eest on talle omistatud ka Anton Starkoph-i preemia) on Kasemaa olnud pikemat aega õppejõud Austraalias.

Kuigi hariduselt skulptor, on Kasemaa olnud siiani tuntud eelkõige monokroomsete, ka maailma mastaabis unikaalset vormi/maailma loovate joonistuste poolest. Kasemaa Austraalia perioodil hinnati need kohalike tippkriitikute poolt võrreldavaks Henry Moore'i figuuride väljendusjõuga ning tema teosed on leidnud väärilise koha ka Austraalia rahvusgalerii kollektsioonis. Viimastel aastatel on vanameister teinud kannapöörde värvide poole - ka käesoleval näitusel välja pandud õlipastellmaalide värvirohkus keerab konradmäelikule värvikäsitlusele veel mitu vinti peale.
Huvitava faktina on enamus näituse töid pärit "albumist", mida kunstnik planeeris esmakordselt näidata 2010.a. suvel toimunud Eesti Kunstnike Liidu aastanäitusel "Vastandumised". Kahetsusväärsel kombel õnnestus korraldajatel album just žürii ajaks ära kaotada. Näitusele see ei jõudnudki ning seetõttu tuleb tallinnlastel veel veidi oodata või tulla hoopis Võrusse.

Käesolev näitus on Andrus Kasemaa 2011.a. juubelituuri ametlik avanäitus.

* Raivo Kelomees, Andrus Kasemaa. - Eesti kunstnikud I, Sorose Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus
 
***

 

Esmaspäeval 10. jaanuaril kell 18 avatakse Võru Linnagaleriis Inari Krohn’i graafikanäitus “Tähelepanek ja tõlgendus”.
Inari Krohn (s. 1945) on pika ja mitmekülgse karjääriga Soome graafik. Ta alustas poliitiliste maalidega, kuid juba 1970ndatel jõudis ta loodusteemaliste akvarellide ja graafikani. Seisukohavõtmine ei ole tema töödest aga täielikult kadunud, näiteks on ta väljendanud oma tööde kaudu muret Soome metsade olukorra pärast. Krohni graafikas vahelduvad soome maastikud eksootilistemate maade teemade ja värvidega.
Krohni akvarellitöödest õhkub sageli muinasjutulikku nõidust, kuid mitte naivismi. Aastatel 1995-1998 töötas ta Soome Kunstiakadeemia graafika professorina. Ta on avaldanud kaks autobiograafilist raamatut ja illustreerinud oma õe Leena Krohni raamatuid.
 
Võru Linnagaleriis oleva näituse kohta ütleb Krohn järgmist: ”Minu tööd on sageli inspireeritud loodusest. Looduses nähtu muudab aga tööprotsessi käigus oma vormi ja lõplik teos erineb tähelepanekust. Tähelepanek on lähekoht, millest vormub tõlgendus. Tõlgendus sisaldab mitmeid elemente, mälestusi ja tundeid. Loodus on minu jaoks suur tervik, kust kogun osasid ja seon need kokku oma kogemusega maailmast. Metsal, merel, taimedel, puudel, loomadel ja mõnikord ka looduse keskel olevatel inimestel on koht minu töödel. Suured elemendid ja väikesed detailid saavad üksteisega kokku. Mind paelub detailide rohkus. Graafika tehnikana pakub võimaluse uurida detaile. Mõõtkavad vahetuvad, suur muutub väikeseks. Töötades lähtun assotsiatsioonidest. Minu teostes on mitu kihti. Osad moodustavad lõpuks terviku. Graafikateosed sünnivad plaatide abil. Töödes on kasutatud mitut plaati ja mitut trükikorda. Tööprotsess on aeganõudev käsitsi töö, mille jooksul on aega mõelda lõpptulemuse peale. See aga erineb sageli algsest ideest. Etteaimamatus graafikas võlubki kunstnikku. Tähelepanek muutub ka teistele märgatavaks. Kunstnik annab edasi seda, mida tema on näinud ja vaataja tõlgendab seda talle omasel moel.
Oma tööde abil soovin jutustada loodusest ja meist, inimestest looduse osana, mitmevormilisusest ja rikkusest, mis meid ümbritseb. Peale kaitse ja elatise pakub loodub inimesele ka kogemuse millestki suuremast. Loodus on püha, hardumust tekitav element. See on olnud muinajuttude ja lugude allikaks läbi aegade. Seda olen andnud edasi ka oma töödes. Olen seega üks paljudest lugude jutustajatest.”

Näitused  jäävad Võru Linnagaleriis avatuks kuni 04. veebruarini 2011. Võru Linnagalerii on avatud esmaspäevast reedeni kell 12:00 – 18:30 ning kultuurimaja Kannel ürituste ajal. Näituste külastamine on tasuta.
Täpsem info/kontaktandmed:

<<Tagasi
 
Kultuurikalender
september 2019
E T K N R L P
            01
02 03 04 05 06 07 08
09 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30            
< augustokt >

Üritused e-postile: