SÜNDMUSTE KAVA
  tagasi AVALEHELE
  SA Võru Kannel
  Töötajad
  Teenused
  Piletiinfo, SAALIPLAANID
  Kino Kannel
  "Võru Kandle teatriauhind"
  Võru Linnagalerii
  Harrastustegevus
  Külastaja meelespea
  Koostööpartnerid
  Sündmuste arhiiv
  Tagasivaateid
   
   
    SA Võru Kannel
Liiva 13, 65609 Vőru
Info: (+372) 78 68676, (+372) 78 68671
Faks: (+372) 78 68672
E-post: info@vorukannel.ee
 
Täna Kandles | Hooaja tippsündmused | Ürituste arhiiv

Kõik üritused
Ürituse nimi: Näituste avamised: Edela-Eesti Koolkonna naiskunstnikud Võru Linnagaleriis
Kuupäev: 25.09.2010
Kell: 18:00
Koht:
Ürituse kirjeldus:

25. septembril kell 18 toimuvad Võru Linnagaleriis kolme Edela - Eesti Koolkonna naiskunstnike näituste avamised. Pidu jätkub Kandle kohvikus ja muusikat mängib DJ.

Billeneeve on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia, Academia Non Grata ning on end täiendanud Soomes. Ta on teinud hulgaliselt näituseid, videosid ning viinud läbi perfomanceid ja aktsioone. Billeneeve on eksponeerinud ja loonud oma kunstiteoseid erinevates maailmajagudes. Aktiivne Võrumaa kunstnik ei jää kellelegi märkamata, sest ta ise on justkui kunstiteos.

Billeneeve ütleb oma näituse kohta järgnevat: “Ma sõidan alati lammaste kaudu. Isegi kui on öö. Mul on see teadmine,et nad on seal. Küngastele laiali pillutatud. Maastikud teevadki ilusaks seal ringiliikuvad loomad. Pigem isegi karjad. Kitsede puhul on kari juba kuus-seitse isendit. Enamjaolt näeb neid kahe-kolme kaupa. Rebased liduvad üldse uhkes üksinduses. Põtru näeme me harva - jälle üks isend korraga, harva kolm. Seega on Eestis metsloomadega kehvasti - nad ei kaunista loodust. Küll teevad seda aga koduloomad ehk siis teadlikult toodetud ning kokku pressitud karjad - lambakarjad, lehmakarjad. Fantastiliselt ilus. Siin pole kahjuks looduses liikuvat ilu ehk suuri pühvlikarju või 40 kilomeetrit tunnis jooksvaid ninasarvikuid.“

Katrin Rüütli on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia 2006. aastal maali erialal ning EKA Kolledz´i Academia Grata. Hetkel elab ja töötab Rüütli vabakutselise kunstnikuna Pärnus. Ta tegutseb peamiselt digifoto ja maali piirialadel ning käsitleb oma loomingus inimsuhete temaatikat. Näituseosa pealkiri on „Valik“. Tööd on valitud kunstnikul kahest erinevast seeriast: "Ignorandid", mis on vanem sari ning „Neli“, mis on niivõrd värske, et teosed tulevad esitlusele esimest korda.

Ükskõiksus, hoolimatus ja egoism. Individuaalsuse sildi taga on tavaliselt varjul kõige tavalisem ignorantsus. Probleem pole selles, et ei suudeta mõista, et teadmisi napiks, vaid lihtsalt ei viitsita. Ei viitsita mõelda, eristada olulist ebaolulisest. Ülim eesmärk on isiklik heaolu. Edukas olla on peaaegu et püha käsk. Selle nimel võib teisi jalge alla tallata, loodust reostada, seadusi väänata. Me elame maailmas, mida valitsevad lauskaubandus, reklaamitööstus ja poliitilised mängud. Keegi ei taha võtta isiklikku vastutust. Ühtpidi ju teatakse, et aina suurema ressursikasutusega tehnoloogiad ning neist sündivad kaubad muudavad ahtamaks meie enda elamisareaali, teisalt on poed täis ühekordseks kasutamiseks mõeldud tooteid. Järjest suurenev tarbimine aitab leevendada hirmu ja tühjusetunnet. Omandades järjest suuremaid maju ja autosid, järjest rohkem nodi, tõestame oma olemasolu ja tähtsust. Suur hirm on kaotada privileeg olla oma elu peremees. Hirm, mis sunnib enda ja ühiskonna vahele ehitama kõrge müüri. Kõik mis jääb teisele poole seda on ükskõik.

Piret Looveer on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia 2002. aastal arhitektina, kuid on alati ka maalimisega tegelenud. Tema peamiseks motiiviks on linnavaated ning peamiseks tunnuseks erksad värvid ja ekspressiivne konstruktivism.

Looveer räägib ise oma näitusest järgnevat: „Elamuid ja elukeskkondi on Eestis erinevaid. Sellest, missuguses kohas juhtud elama, sõltub paljuski, missugust elu sa elad. Ühelt poolt juhuslikult, teisalt isiklikust kogemusest lähtuvalt on need hooned ja keskkonnad lõuendile jõudnud. Need erinevad paigad pakkusid mulle huvi- ja mõtteainet. Maalides konkreetset pilti mõtisklesin erinevate asjade üle: mis põhjustel on see koht niisuguseks kujunenud, kuidas ma sinna sattusin, mis mind selle koha juures paelus, kuidas oleks seal ise elada. Mitmedki maalid on valminud kohapeal, ülejäänute, vaid ühe erandiga, aluseks oli endatehtud foto. Vaadates fotot ja maalides konkreetset pilti jalutasin oma mõtetes seal veelkord. Kohapeal maalimisel on omad võlud - kontakt ümbritsevaga on ehe ja vahetu. Iga maaliga käib kaasas ka väike lugu, mis on suures osas seotud isikliku kogemusega.
Olen ise elanud mitmetes erinevates kohtades ja eri tüüpi majades. Ma olen üles kasvanud turvalises keskkonnas 70-ndatel ehitatud eramajas, kus oma aed. Kodust ära teise linna õppima siirdudes sain kogeda nii eri sorti suuri ühikaid, kesklinnakorterit kui ka keldrituba, kust nägi vaid koeri ja möödujate jalgu. Ühes eramajas, mida üürisime, tassisime pangega solgivett välja hoovis asuvasse kraavi, sest kanalisatsiooni seal polnud; samuti oli külm, kuid selle-eest jälle palju ruumi.
Välismaal elades kumasid suurlinna – autotuled otse magamistuppa; üheksakorruseline elumaja paiknes tänava ääres, kus autodevool ei lakanud ka öösel. Aasta jooksul müraga ei harjunudki.
Pärnus sain ma esmakordselt tunda aguliromantikat ja armusin tollesse vanade väikeste puumajade miljöösse jäägitult. Ka 16 korteriga kahekorruseline hruštšovka, kus praegu elan, tundub mulle liiga suur – ma ei tunnegi veel kõiki oma naabreid!
Kodusid on olnud kindlasti üle kümne.
Iga elatud koht on mulle midagi andnud – vähemalt võime olla uudishimulik ja avatud ning leida huvipakkuvat kõikjal.“

Näitus jääb avatuks 15. oktoobrini

Täpsem info/kontaktandmed:

<<Tagasi
 
Kultuurikalender
juuni 2019
E T K N R L P
          01 02
03 04 05 06 07 08 09
10 11 12 13 14 15 16
17 18 19 20 21 22 23
24 25 26 27 28 29 30
< maijuuli >

Üritused e-postile: